Sel ajal, kui paljud laupäeval, 1. septembril pükse viigivad, on Tartu Erakooli lastel kool juba nädala jagu kestnud. Selles koolis on paljud asjad teistmoodi kui mujal.
Kümnendat aastat tegutsevat kooli iseloomustas direktor Marjeta Venno kui „Väikest suurt kooli“, kus lisaks neljale põhiväärtusele – tarkus, loovus, julgus, avatus – on ka viies põhiväärtus ehk muutus. Igapäevaelus tähendab see seda, et..
Kool võib ettevõtetega koostööd teha ka nii, et tulemuseks on suurepärane, kooli töökorraldusele positiivselt mõjuv idee. Just nii läks Tartu Erakoolis, kui õpilaste garderoob ümber koliti ja koolielu tuiksoonel asuvale ruumile uus otstarve leiti.
Eesti haridusmaastikul on minister Mailis Repsi eestvedamisel alanud arutelu kodustest töödest. Olen selle teema tõstatamise julguse eest ministrile väga tänulik. Koduste tööde maht peab kindlasti vähenema ja nende olemus ning põhjendatus muutuma, juhul kui nad üldse vajalikud on …
Räägime suurest rändekriisist ja pagulastest, aga tegelikkuses on üle poole sisserändajatest hoopis Eestisse tagasi pöördujad. Õpetajate Leht kirjutab, kuidas jätkub kodumaal laste haridustee.
Juba järgmise aasta sügiseks valmib Lõunakeskuse lähistele Tartu Erakooli uus maja, mis mahutab kuni kaheksakümmend lasteaialast ning ligi kakssada 1.–6. klassi õpilast.
Kogupäevakooliga alustati Tartu erakooli (TERA) uues õpikohas Lõunakeskuse kõrval ehk LõunaTERA-s, kus õpib 28 last kahes esimeses klassis. Värvilised ja vahvate detailidega ruumid kujundasid-sisustasid õpetajad ise.
Pisut üle kahe kuu Tartu Erakoolis koolilapse elu nautinud 28 poissi ja tüdrukut ei teagi, mis on matemaatika- või eesti keele tund. Küll aga alustavad ja lõpetavad nad iga päeva tantsuga, laulavad inglise keeles kui vanad kalad ning loevad-kirjutavad-arvutavad just nii nagu vaja.