Pille jaoks algab õpetajatöö tähelepanust ja kuulamisest. Ta peab oluliseks, et iga laps tunneks end tunnis turvaliselt ning teaks, et teda märgatakse ja võetakse tõsiselt ka siis, kui mõte või vastus on alles kujunemas.
Pille teab, et suureks saamine ja kasvamine on keeruline teekond ning sellel teel on oluline tunda, et keegi on sinu kõrval. Õpetaja, kes tunneb oma tööst rõõmu ja usub lastesse, loob rahuliku ja turvalise keskkonna.
Õppimises peab Pille oluliseks valmisolekut proovida, vajadusel peatuda ning uuesti alustada. Pille jaoks tähendab õppimine eelkõige võimalust katsetada, avastada ja kasvada.
Kirjanduse õpetajana usub ta raamatute lugemisse. Need aitavad mõista nii iseennast kui ka ümbritsevat maailma.
Tanel on olnud 25 aastat klassi ees õpetaja. Varem töötas ta täiskohaga õpetajana, kuid täna on pigem hobiõpetaja, sest tema põhitöö on Tõraveres Eesti astronoomia ja kosmosevaldkonna arendamine. Tanel teeb seda tööd rõõmuga, sest teda innustab võimalus tuua teadus ja avastamine inimestele lähemale.
Need mõned tunnid nädalas, mil Tanel saab klassi ette astuda, on talle väga olulised – need annavad võimaluse õppida ja kasvada koos õpilastega. Õpetamise juures on talle alati kõige tähtsam hetk, kui õpilase silmadesse tekib säde ja keeruline asi muutub arusaadavaks. Ta usub, et õppimine on kõige mõjusam siis, kui saab ise katsetada, uurida ja kogeda.
Tanel on töötanud õpetajana klassi ees, tegutsenud huvihariduses, koolitanud täiskasvanuid ning esinenud suurtel üritustel. Need kogemused on kinnitanud, et praktiline ja kogemuslik lähenemine aitab paremini mõista nii looduse toimimist kui ka iseennast õppijana.
Tanel ei usu vahel isegi ise, et temast sai õpetaja – ja veel vähem, et hea õpetaja. Aga ta püüab selle poole iga tunniga. Tema eesmärk klassi ees ei ole täiuslikkus, vaid huvi äratamine, uudishimu hoidmine ja avastamisrõõmu jagamine, et õppimine oleks midagi, mida tehakse rõõmuga.
Helena on inglise keele õpetaja, kes usub, et keelt õpitakse kõige paremini seda päriselt kasutades. Oma töös rakendab Helena keelekümbluse põhimõtteid ning loob õppetegevusi, mis on loovad, praktilised ja õpilasi kaasavad.
Õppetöös on olulisel kohal projektõpe, uurimisülesanded ja digivahendite teadlik kasutamine, mis toetavad õpilaste iseseisvust ja digipädevuse arengut.
Helena väärtustab õpikeskkonda, kus igal õpilasel on võimalus katsetada, eksida ja areneda oma tempos ning tunda rõõmu õppimisest.
Kerli on õpetaja, sest talle meeldib kogeda, kuidas noored inimesed arenevad – kuidas nad õpivad mõtlema, oma ideid väljendama ja maailmast aru saama. Õpetajatöö on vaheldusrikas, täis väljakutseid ning lisaks annab see amet võimaluse ise lõputult areneda.
Mõnes mõttes sarnaneb õpetajatöö näitlejatööga – iga tund on nagu etendus, mille õnnestumises mängib väga suurt rolli publik, ehk siis õpilased. Just nende kaasamõtlemine, reaktsioonid ja küsimused loovad sellest elava ja kordumatu kohtumise.
Tunnis väärtustab Kerli avatud ja toetavat õhkkonda, kus õpilane julgeb mõelda, küsida ja vastata. Ka eksimine on lubatud, seejuures kartmata jääda naerualuseks. Samas peab ta oluliseks, et matemaatikas osatakse oma vastuseid põhjendada, sest täppisteaduses on loogikal ja täpsusel oma kindel koht.
Kerli õpetab matemaatikat – aga mitte ainult valemeid ja arvutamist. Ta õpetab mõtlemist, märkama mustreid, looma seoseid ja otsima lahendusi. Tema jaoks on matemaatika midagi enamat kui kooliaine – see aitab mõista maailma ja iseennast.
Ta soovib, et õppijad näeksid matemaatikas mitte ainult kohustust, vaid ka võimalust – tööriistakasti, mis aitab toime tulla ka eluliste väljakutsetega.
Matemaatikaõpetajana on tema eesmärk jagada arusaama, et loogika ja mõistlikkus ei ole ainult kooli jaoks, vaid ka igapäevaelu jaoks.
Kui on vaja valida raamatut, mida järgmiseks lugeda, võib alati pöörduda Erika poole. Ta on palju lugenud, laia silmaringiga ja oskab igaühele midagi sobivat soovitada.
Erikale on õpetajana oluline lastele erinevate näidete abil seoseid luua. Ta arvestab alati laste soovidega ning on valmis nendega ette võtma põnevaid tegemisi. Erika rahulik olek ja sõbralik meel mõjuvad rahustavalt ka energilisematelegi.
Tema eriliseks tugevuseks on lastes ajaloo vastu huvi äratamine. Ajalootundides räägib Erika palju põnevaid lugusid, mis köidavad nii väiksemate kui suuremate õppurite tähelepanu.
Lisaks on Erika filigraanne kalligraafias – seda oskust jagab ta huvitunnis õpilastelegi ning kõik tähtsad kirjalikud ülestähendused koolis on just Erika tehtud.
Triin on õppinud Viljandis kogukonnaharidust ja huvitegevust. Ta spetsialiseerus seikluskasvatusele ning see on see, mida ta soovib ka noortele pakkuda – emotsioonid, mida hiljem üheskoos uuteks teadmisteks mõtestada. Triin soovib, et noored ületaksid enda hirme ja tunneksid eduelamust – tema näiteks kardab konni.
Triinu meelest parim kasvatus on eeskuju ja seda proovib ta hästi kangesti meeles pidada. Tal on tunne, et toimiva ja toetava kogukonna olulisust noore arengule alahinnatakse meeletult, kuigi see on vägasuperoluliseltmeeletult oluline. Triinu soov on, et noored oleksid empaatilised ja julged ning hoiaksid teineteist.
Alustava õpetajana on Linda täis rõõmu ja tahet töötada laste ning noortega. Teda motiveerib võimalus panustada tulevikku läbi järgmise põlvkonna. Ta on soe ja abivalmis inimene ning mõte, et ta on kellelegi turvaline täiskasvanu päevas, annab tööle sügava tähenduse.
Ta armastab teadust ja enesearengut ning usub, et entusiasm on nakkav.
Õpetajaameti juures peab ta oluliseks empaatiat, motiveeritust, heatahtlikkust ja teaduspõhisust – väärtusi, mida ise igapäevaselt järgida.
Linda peab oluliseks toetada õpilaste eneseregulatsiooni ning lõimida erinevaid õppeaineid seoste tekkimise eesmärgil.
Liina on Peedu kooli juures olnud algusest saadik. Ta on esimese Peedu kooli vilistlane ning praeguse Peedu kooli üks alg- ja tugisammasteks.
Viimasel ajal võib tõele au andes Liinat pigem näha Bolti või Valgejala seltsis – need on ainult mõned kooli kõrval elavad ponid, kes on võitnud Liina südame. Lisaks jälitab Liinat õues tihti häälekas lambakari või kogemata lahti pääsenud küülikud.
Koolimajas sees aga kuulab ta alati kõik suured ja väikesed inimhinged ära ja leiab tihti teistmoodi mõtte või vaatenurga. Teemadering, mida Liina valdab, on pikk ja lai, tigude hingeelust parima juukselõikuseni välja.
Olgu see suvekool, teadusring, huvitund või ukulele – Liina on varmas kõiges kaasa lööma ja oma teadmisi jagama.
Anna-Liisa on TERA Peedu kooli esimene õpetaja ja üks selle kooli loojatest. Ta on laadimispausilt tagasi ja tal on taas hulgaliselt häid mõtteid, kuidas koolielu veelgi rikastada ning luua rohkem kooskõla.
Anna-Liisa soov on luua foon, kus on turvaline ja hea olla, selgitada välja suund, kuhu üheskoos liikuda, ning luua selleks vajalikud struktuurid. Et iga koolipere liige saaks olla tema ise ning särada oma täispotentsiaalis.
Kõige olulisemaks peab ta seda, et nii lapsed kui õpetajad oleksid koolis toetatud, jääksid terveks ja saaksid arendada oma supervõimeid. Et koolis oleks korraga nii turvaline kui ka praktiline ja põnev!
Anna-Liisa kireks on terviklikkus, eluterved suhted, süvamuutused ja järjepidev kasvamine, ja kõiki neid kvaliteete soovib ta rakendada ka koolielus.
Koolijuht Kersti sobib Peedu sambla ja mändide vahele nagu valatult. Mõnes õuevahetunnis Kerstit kohates võite arvata, et olete silmanud haldjat. Kuid ärge laske tema sahisevatel seelikutel ja malbel naeratusel end eksitada, tegemist on siiski ääretult põhjaliku ja sihikindla inimesega, kes võimestab ühtviisi edukalt nii suuri gruppe kui ka üksikisikuid.
Pärast Kerstiga vestlemist tunned end täidetuna uue energiaga, ta oskab sind osavalt suunata lahenduste leidmisel. Tema asjalikkus soojendab kõigi temaga koostööd tegevate inimeste südameid.
Kersti märkab laste isikupära ja tema südameasjaks on iga lapse sujuv haridustee, kus nad on toetatud ja väärtustatud.
Ei ole välistatud, et mõnikord pärast tööpäeva lõppu haarab ta kunstitarbed, istub konnatiigi kaldale ja lõuendile saab kantud Peedu looduse lummav võlu.
