Inimesed
TERA gümnaasiumi inimesed
Meid ühendab avatus, usaldus, koosloome ja -töö ning ühised väärtused. Väärtustame turvalisust, ühiseid eesmärke ja inimlikkust - igaühe eripära ja panus on meie tugevus. Üksteist toetades, koos õppides ja arenedes ning mõtestatult tegutsedes loome midagi tõeliselt tähenduslikku.
Meelis Brikker
füüsika, bioloogia
🔸 “Õpetajatöö on minu jaoks kummaline paradoksaalne segu turvalisest rutiinist ja rohketest ootamatustest. Mulle meeldib see, et alati on olemas hea kindel taustsüsteem, millest lähtuda, kuid vaatamata sellele, et näiteks tundide teemad on aastast-aastasse samad, saab alati ise tuua sisse uusi nüansse ja kui seda ise mitte teha, siis erinevate õpilastega võivad samad teemad ikkagi viia hoopis teiste ühiste aruteludeni.”
🔸 “Õpetamisel väärtustan eelkõige seoste loomist ja informatsiooni mõtestamist ja visualiseerimist. Faktiteadmiseid saab alati kerge vaevaga leida, kuid leitud andmetest aru saamine, süstematiseerimine või nende seostamine käesoleva teemaga on see, mida saab ja peab koolis harjutama. Õppe kavandamisel proovin jätta tunni tegevuste hulka jätta valikukohti, et õpilased saaksid ise oma arvamust avaldada ning argumenteerida, milline tegevus nende meelest teema omandamisel kasulik võiks olla.”
🔸 “Õpetan loodusaineid ning proovin rõhuda sellele, kui tihedalt need ained omavahel ning teiste ainetega seotud on. Näiteks bioloogiliste süsteemide, tunnuste ja koosluste analüüsimisel ei saa kõrvale jätta biokeemilisi reaktsioone või füüsikalisi tegureid ja vastupidi, keemiliste või füüsikaliste protsesside puhul on tähtis teada, kuidas need mõjutavad organismide, eelkõige inimeste elu.”
Maarja Heeringson
hispaania keel
🔸 “Mulle meeldib anda edasi oma teadmisi, jagada teistega seda, mis mulle väga südamelähedane on.”
🔸 “Oluline on õpilasi pidevalt motiveerida ja innustada, lasta neil vigu teha ning koos lahendusi leida. Pigem eelistan tundide läbiviimist lõbusamal teel, et püsiks huvi ja soov koostööd teha.”
🔸 “Püüan äratada huvi hispaania keele ja kultuuri vastu ning näidata, et hispaania keel on palju enamat kui lihtsalt Hispaanias räägitav keel. Keeleõpe ei tähenda üksnes sõnavara ja grammatika omandamist, vaid ka keelekeskkonna, kultuuri ja mõtteviisi mõistmist. Soovin, et õpilased tunnetaksid keeleõppe kaudu ka maailma mitmekesisust ja avardaksid nii oma silmaringi.”
VANESSA HELM
ajalugu, ühiskonnaõpetus
🔸 “Peale selle, et õpetajaks olemine tähistab minu jaoks unistuse täitumist, on see üks mitmetahulisemaid ja inspireerivamaid ameteid, mida tean, pakkudes ainulaadset võimalust olla noortele kui tulevikutegijatele kaasteeliseks ja suunanäitajaks ning toetada neid maailma avastamisel.”
🔸 “Õpetamise keskmes on minu jaoks ehedus, koostöisus ja ennastjuhtivus – põhimõtted, mis loovad aluse usaldusväärseteks suheteks ning aitavad kujundada motiveerivat ja toetavat klassikeskkonda, kus ühiselt saavutatu innustab püüdlema individuaalsete eesmärkide poole ja vastupidi. Eelnevale lisaks väärtustan kaasaegsete õppemeetodite kasutamist ning loomingulisust.”
🔸 “Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana pühendun aineteadmiste jagamise kõrval õpilaste loovuse, empaatia ja kriitilise mõtlemise oskuse arendamisele. Minu eesmärk on avardada õpilaste maailmataju ning aidata neil märgata oma otsuste tähenduslikkust tuleviku kujundamisel.”
KAISA JÕGI
inglise keel
🔸 “Olen inglise keele õpetaja, sest usun, et hea keeleoskus avardab noorte võimalusi nii akadeemilises kui ka igapäevaelus. Mulle meeldib luua klassiruumis keskkond, kus õpilased tunnevad end julgena katsetama, arutlema ja end inglise keeles väljendama. Õpetajana on minu eesmärk pakkuda tuge, väljakutseid ja inspiratsiooni keele kaudu maailma mõtestamiseks.”
🔸 “Oma õpetajatöös pean oluliseks toetavat ja avatud õpikeskkonda, kus igal õpilasel on turvaline võimalus proovida, eksida ja areneda. Väärtustan aktiivset osalemist, arutelu ja koostööd, sest keele õppimine on eelkõige suhtlus ja tähenduse loomine. Olulisel kohal on kriitiline mõtlemine, kultuuriteadlikkus ning oskus kasutada inglise keelt eneseväljenduseks erinevates olukordades.”
🔸 “Õpetades gümnaasiumis inglise keelt, keskendun nii keeleoskuse arendamisele kui ka kultuurilise teadlikkuse kasvatamisele. Juhendan õpilasi analüüsima erinevaid tekste, mõistma kontekste ning arutlema ühiskondlikel ja kultuurilistel teemadel. Minu eesmärk on toetada noorte keelelist enesekindlust ja anda neile tööriistad, mida nad vajavad rahvusvahelises suhtluses ja elus laiemalt.”
TRIIN JÜRGENSTEIN
eesti keel ja kirjandus,
G1 (10. klassi) mentor
🔸 “Ühiskond vajab teadlikke inimesi, kes kasutavad oma andeid positiivsete muutuste loomiseks. Õpetajana rakendan oma tugevaid külgi, et teised saaksid enda omad avastada. Igas heas õpetajas on peidus maailmaparandaja.”
🔸 “Minu õpetamisfilosoofia keskmes on partnerlus ja turvaline keskkond, kus õpilane saab omandada teadmisi, rakendada loovust ja ka eksimustest õppida. Igapäevaelu ei toimi eraldi õppeainetena, seega põimin erinevaid valdkondi, et õpilasel tekiks terviklik maailmapilt, areneks kriitiline mõtlemine ja oskus leida seoseid.”
🔸 “Minu tundides on keel ja kirjandus vahendid, mille abil mõtestada maailma ning iseennast.”
HEDDY KLASEN
geograafia
🔸 “Esmalt usun siiralt, et õpetajana saame kujundada Eesti tulevikku ja teiseks on geograafia lihtsalt üks huvitav ja silmaringi avardav aine.”
🔸 “Väärtustan ausust, avatust, arukust ja teineteisega arvestamise oskust. Usalduslik ja hooliv keskkond on hea pinnas uudishimule, mis annab omakorda võimaluse tunda rõõmu uutest avastustest õpiteekonnal.”
🔸 “Olen geograafiaõpetajana õnnelik, kui õpilased võtavad minu tundidest kaasa uudishimu maailmas toimuva vastu, keskkonnast hoolimise, oskuse näha seoseid erinevate valdkondade vahel, oskuse tugineda oma otsustes faktidele, kriitilise mõtlemise ja viimaseks teadmise, et kõik on võimalik, kui vaid piisavalt tahta.”
KARMO KURVITS
TERA gümnaasiumi loomise juht
karmo.kurvits@tartuerakool.ee 5308 8155
🔸 “Mulle meeldib kooli võrrelda kasvuhoonega. Koolijuhina – justkui selle kasvuhoone arhitektina – loon turvalise keskkonna, kus on piisavalt valgust, soojust, headust ja toitaineid (teadmisi, oskuseid ja hoiakuid). Nii saab iga õppija kasvada omas tempos ja suunas ning tunda, et tema areng on märgatud ja toetatud. Nii saab iga töötaja olla tema ise. Ja nii saamegi koos astuda tarkuse, arukuse ja headuse suunas.”
MERLI LEEMET
inglise keel,
G1 (10. klassi) mentor
🔸 “Õpetajaamet on üks neist, kus saan ka ise iga päev midagi uut õppida ja teha seda koos noortega on vägagi huvitav, tegelikult ei ole see mitte kunagi igav. See amet annab suurele osale minu päevadest sära, kui tunnetan või kogen, et minust on olnud kellelegi kasu, olen oma tegevuse või kohaloluga kellegi noort elu mõjutanud, kedagi toetanud, rõõmustanud või abistanud. Usun, et see on vajalik ja ka tähenduslik. Lisaks kehtib sama ka koostöö kohta teiste õpetajatega.”
🔸 “Püüan õpetajana esmalt oma tundides luua turvalise keskkonna, kus eksimine on loomulik osa õppimisest. Usun, et enne kui algab päriselt õppimine, peab olema õpetaja ja õpilaste vahel hea suhe. Loodan, et innustan õpilasi avastama, katsetama ja mõtlema julgelt ning väärtustama teadmisi rohkem kui hindeid.”
🔸 “Olen ka kogu oma õpetajatee kestel olnud klassijuhataja/tiimijuht. Ja kuigi väga oluline on aidata igal õpilasel avastada ning omandada uusi teadmisi enda õpetatavas aines, siis nii õpetajana kui ka klassijuhatajana (mentorina) pean oluliseks seda, et eelkõige õpetan ning toetan õppimisel inimest ja seejärel õpetan ainet.”
LIISA LIIVAK
inglise keel
🔸 “Olen õpetaja täiesti isekatel põhjustel. Mitte ükski teine töö ei ole mulle nii palju emotsionaalselt tagasi andnud kui see. Mul on nii ägedad, teravad ja taibukad õpilased, kellega on väga põnev koostööd teha.”
🔸 “Mulle on oluline, et õpilane tunneks end minu tunnis turvaliselt; et ta julgeks vigu teha ja neist õppida; et tal oleks piisavalt pingutust ja eduelamusi. Proovin oma tööd kujundada nii, et see võimalikult paljude õpilaste puhul ka nii oleks.”
MARI NURKLIK
kehaline kasvatus
🔸 “Peamise tõuke õpetajaks saamise sooviks andsid mulle kindlasti minu enda õpetajad. Nähes ja kogedes seda, kuidas nad suutsid oma õpilasi positiivselt suunata ja mõjutada, inspireerusin mõttest sellist vahetut innustuse ahelat jätkata. Õpetajaks olemine annab võimaluse, lisaks enda eriala õpetamisele, ka laiemalt noortele inimestele toeks ja julgustajaks olla.”
🔸 “Oma töös hindan ma enim koostööd ja vastastikust austust. Väärtustan õpilase pingutust ja arenguprotsessi rohkem kui tulemust.”
🔸 “Õpetan õpilasi liikumist armastama ja loomulikuks pidama. Kannustan õpilasi oma edusammude, ka pisikesemate, üle rõõmu tundma. Julgustan õpilasi proovima uusi väljakutseid ja mõnikord, soodsal hetkel, ka hirmudele vastu seisma.”
KERLI ORAV-PUURAND
matemaatika
🔸 “Olen õpetaja, sest mulle meeldib kogeda, kuidas noored inimesed arenevad – kuidas nad õpivad mõtlema, oma ideid väljendama ja maailmast aru saama. Õpetajatöö on vaheldusrikas, täis väljakutseid ning lisaks annab see amet võimaluse ise lõputult areneda. Mõnes mõttes sarnaneb õpetajatöö näitlejatööga – iga tund on nagu etendus, mille õnnestumises mängib väga suurt rolli publik, ehk siis õpilased. Just nende kaasamõtlemine, reaktsioonid ja küsimused loovad sellest elava ja kordumatu kohtumise.”
🔸 “Tunnis väärtustan avatud ja toetavat õhkkonda, kus õpilane julgeb mõelda, küsida ja vastata. Ka eksimine on lubatud, seejuures kartmata jääda naerualuseks. Samas pean oluliseks, et matemaatikas osatakse oma vastuseid põhjendada, sest täppisteaduses on loogikal ja täpsusel oma kindel koht.”
🔸 “Õpetan matemaatikat – aga mitte ainult valemeid ja arvutamist. Õpetan mõtlemist, märkama mustreid, looma seoseid ja otsima lahendusi. Minu jaoks on matemaatika midagi enamat kui kooliaine – see aitab mõista maailma ja iseennast. Soovin, et õppijad näeksid matemaatikas mitte ainult kohustust, vaid ka võimalust – tööriistakasti, mis aitab toime tulla ka eluliste väljakutsetega. Matemaatikaõpetajana on minu eesmärk jagada arusaama, et loogika ja mõistlikkus ei ole ainult kooli jaoks, vaid ka igapäevaelu jaoks.”
ANDRE PETTAI
õppejuht
G1 (10. klassi) mentor
andre.pettai@tartuerakool.ee
🔸 “Arvan, et iga kooli “toode” peaks olema selle inimeste intellektuaalne areng. Tahan sellest osa saada – inspireerida ja saada inspireeritud.”
🔸 “Mina seisan dialoogi eest. Küsimuste küsimise ja vastuste kuulamise oskus on ühiskonnas tüütult alahinnatud väärtus.”
🔸 “Püüan toetada noori eneseavastuse teekonnal. Kõik koolis toimuv (ainetunnid, vahetunnid, ekskursioonid jms) võiks olla rakendatud õppija eneseloome teenistusse.”
KAIA-RIIN ROHTMAA
keemia
🔸 “Sattusin õpetaja erialale üsna juhuslikult ja lihtsalt mõtlesin, et katsetan. Samas teadsin alati, et soovin inimestega töötada ning otsustasin selle siduda oma huviga looduse vastu. Mind hoiab ameti juures see, et noortega koos on põnev uurida ja katsetada. Ma loodan, et mina suudan mingites asjades noori inspireerida ja nemad inspireerivad omakorda mind.”
🔸 “Ma ikka püüan leida mingit tasakaalu. Ühest küljest on keemia täpne, nõuab korrektsust ja teatud pingutust. Teisest küljest meeldib mulle katsetada erinevaid meetodeid, kuidas keemia kõigile veidike mõistetavamaks ja “seeditavamaks” teha.”
🔸 “Naljaga öeldes, keemia õpetamine on ainus amet, kus saad öelda “täna teeme pauku” ja see on täiesti aktsepteeritav tunni eesmärk.”
EGLE TAMM
matemaatika
🔸 “Põhikooli lõpust alates mulle meeldis juba klassikaaslasi matemaatikas aidata. Äärmiselt hea meel on, kui näed õppija silmis seda suurt eduelamust, kui raskest asjast on aru saadud. Matemaatikaga tegelemine paneb mu silmad särama. Mulle meeldivad reeglid, korrapärasus ja loogilisus.”
🔸 “Püüan õpilasi suunata olemasolevaid teadmisi kasutades uute teadmisteni jõudma, mitte ei näita ette, kuidas tuleb mingit ülesannet lahendada.”
HANNES TAMM
kehaline kasvatus
🔸 “Suurim soov on oma teadmisi ja oskusi edasi anda. Liikumisõpetuse õpetajaks olemise juures paelub mind selle mitmekülgsus. Püüan oma õpilastele võimalikult palju erinevaid alasid tutvustada ja algteadmised selgeks teha.”
🔸 “Püüan õppeaasta sisustada võimalikult mitmekülgselt. Soovin ka vähem populaarseid spordialasid õpilastele proovida võimaldada. Hindan tehnilist sooritust ja õpilase püüdlikkust, mitte vaid tulemust.”
🔸 “Õpetan õpilasi liikumist nautima. Soovin, et kõikidel õpilastel oleks sport osa elust. Püüan suunata ja julgustada õpilasi leidma endale meelepärast spordiala, millega oma liikumisaktiivsust tõsta.”
HEDVY TIITSMAA
prantsuse keel
🔸 “Ma olen õpetaja, sest mulle endale meeldib õppida. See on äge, kui saan kedagi inspireerida või kelleski huvi sütitada ning oma vaimustust jagada! Prantsuse keelt õpetades saan sellesse töösse sisse panna ka kõik oma muud huvid.”
🔸 “Õppijad on aktiivsed osalised, kes proovivad ise välja mõelda, kuidas keel toimib ja töötab. Mina saan olla kaasamõtleja ja juhendaja. Ja muidugi meeldib mulle mängida!”
🔸 “Õpetan prantsuse keelt, sh grammatika graatsilisust, sõnade sõbralikkust ja väljendite vägevust. Õpetan julgust, tähelepanelikkust ja loovust.”
KAROL TŠARNETSKI
saksa keel
🔸 “Õpetajana oleme need, kes mingil määral kindlasti loovad ühiskonnas väärtusi. Ma olen veendunud, et õpetajana saan ma just nimelt panustada meie riigi ühisesse tulevikku. Ja see arusaam annab mulle hea enesetunde ja rahulolu.”
🔸 “Ma arvan, et kõige tähtsamaks pean ma usaldussuhte loomist õpilasega. Kui saan õpetajana luua turvalise keskkonna ning seda hoida, siis on õpilasel ka parem omandada uusi teadmisi.”
🔸 “Alguses hakkan gümnaasiumis õpetama saksa keelt – eelkõige pean oluliseks just seda, et õpilane julgeks keelt kasutada (eelkõige suhtluses) ning ei ta ei kardaks teha vigu, sest vigadest me ju õpime. Kindlasti soovin edaspidi ka gümnaasiumis olla seotud riigikaitsega, õpilasfirmadega ning huvitegevusega.”
KRISTA VALLIMÄE
kunst
🔸 “Soovin õpilastes äratada ja hoida huvi kunsti vastu ning jagada nendega teadmisi ja kogemusi, mida kunstiga tegelemine ja selle tundmaõppimine pakub. Tahan toetada õpilaste arengut, aidates neil orienteeruda mitmekesises ja mõtlemist arendavas kunstimaailmas.”
🔸 “Minu õpetamise filosoofias on tähtsal kohal visuaalse kirjaoskuse õpetamine, oskus kriitiliselt mõelda ja kunstiteost analüüsida. Pean oluliseks, et õpilane oskaks nii enda kui teiste töödest leida sõnumi, mis teda isiklikult või ühiskonnas laiemalt kõnetab ja arutleda suurte küsimuste üle, mis on universaalsed igal ajastul.”
🔸 “Suunan õpilasi leidma omanäolisi lahendusi oma ideede teostamiseks. Panen rõhku sellele, et nad uuriksid, avastaksid, reflekteeriksid ja mõtestaksid kunsti meie ümber.”