Menu
Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija (HEVko) toetab ja juhendab õpetajaid ja vajadusel ka lapsevanemaid lapse hariduslike erivajaduste väljaselgitamisel.
Ta koordineerib erinevate tugimeetmete rakendamist (õpiabi, individuaalne õppekava) koolisiseselt ning teeb ettepanekuid edasiseks pedagoogiliseks tööks.
Lisaks koordineerib HEVko koostööd haridusasutuse väliste spetsialistide ja komisjonidega õpilase haridusliku erivajaduse välja selgitamiseks või sobivamate õppimistingimuste määramiseks. Ta jälgib rakendatud tugimeetme tõhusust, kutsub vajadusel kokku ümarlaua ning nõustab lapsevanemaid. HEVko juhendab õpetajaid hariduslike erivajadustega õpilaste individuaalse arengu kaartide täitmisel ning individuaalsete õppekavade koostamisel.
Eripedagoogi ülesandeks on õpilase arengu- ja õpioskuste taseme kindlaks tegemine ja tema arengut mõjutavate tegurite ning õpivajaduste väljaselgitamine, õpetajate juhendamine ja nõustamine õpilase õppe planeerimisel ja läbiviimisel, õpiabirühma- või individuaaltundide ettevalmistamine ja läbiviimine õppeasutuses.
Eripedagoog tegeleb lastega, kellel on ilmnenud mõnes valdkonnas (ajutine) õpiraskus. Ta töötab lapsega individuaalselt või õpiabirühmas ning püüab oma töövõtetega lapsele keerulised asjad lihtsamaks, selgemaks ja huvitavamaks teha. Tulenevalt lapse vajadusest tegeldakse taju-, tähelepanu- ja keskendumisprotsessidega ning erinevate õppeainetega.
Eripedagoog teeb koostööd õpetajate ja lapsevanematega, selgitades probleeme, konsulteerides ja andes tagasisidet.
Koolipsühholoog hindab õpilase psühholoogilist arengut ja õppeprotsessis toimetulekut mõjutavaid tegureid (psüühilised protsessid, emotsionaalne seisund, vaimse tervise probleemid, suhtlemis- ja käitumisoskused). Samuti nõustab ta õpilasi ning konsulteerib lapsevanemaid ja koolitöötajaid õpilaste isikliku elu, õppetöö ning vaimse tervisega seotud probleemidega toimetulekul, tunnetusprotsesside, vaimsete võimete, käitumis- ja suhtlemisoskuste arendamisel. Vajadusel suunab koolipsühholoog edasi vastava eriala spetsialisti poole.
Lapsevanem või õpetaja, võiksid koolipsühholoogi poole pöörduda kui:
Õpilane, võiksid koolipsühholoogi poole pöörduda kui:
Koolis töötab osalise koormusega kooliõde. Abi saamiseks võivad pöörduda nii õpilased kui õpetajad. Lisaks esmaabi andmisele tehakse õpilastele kindla ajavahemiku järgi profülaktilisi läbivaatuseid ja riikliku vaktsinatsioonikalendri kohaseid vaktsineerimisi.
Õpiabi õpetaja töö eesmärk on toetada ajutiste ainealaste õpiraskustega ja väljakujunemata õpioskustega põhikooli õpilast, kes vaatamata klassi- ja aineõpetajate abile ja nõustamisele ei suuda täita põhikooli riikliku õppekava nõudeid või kes vajab õpioskuste ja –harjumuste kujundamiseks toetavat õppekorraldust.
Eesti keele õpiabi on vajalik õpilastele, kelle suuline ja kirjalik kõne arenevad aeglasemalt ja raskendatult. Põhieesmärk on toetada eelkõige nende kirjaliku ja/või suulise kõne arengut, millest otseselt sõltub õpiedukus (õigekiri, lugemine, väljendusoskus, loetu ja kuuldu mõistmine).
Matemaatika õpiabi tundides kinnistatakse klassis õpitavat teemat, arendatakse taju, mälu, mõtlemist ja tähelepanu, samuti oskust keskenduda, kohaneda ja ümber lülituda.
Õpiabitundides on olulisel kohal õpioskuste kujundamine. Vahel on õpiabi vajalik õpilasele, kellel on väga head võimed, kuid raskusi keskendumisel, enesekontrollil ning ta vajab tavapärasest enam individuaalset juhendamist ja erimetoodilist lähenemist.
Õppe planeerimisel teeb õpiabiõpetaja koostööd aineõpetajaga.
Tugispetsialistidega saate ühendust võtta ja kohtumise kokku leppida järgnevate kontaktide kaudu
