Andekus kui arengupotentsiaal
Andekuse mõistmist hariduses mõjutavad peamiselt kaks paralleelset teoreetilist suunda: 1) käsitlus, mille fookuses on andekate laste tuvastamine ning neile spetsiaalsete programmide pakkumine; 2) käsitlus, mis seab eesmärgiks iga lapse annete märkamisele ja arendamisele. Kaasaegses hariduses on üha mõjukamaks kujunemas just teine suund ning tähelepanu on liikunud andekalt lapselt annete arengut toetava keskkonna loomisele. Selle suuna kohaselt on kaasasündinud võimed vaid potentsiaal, mille avaldumiseks ja saavutamiseks on vaja mitmeid erinevaid (nii indiviidist endast kui keskkonnast sõltuvaid) tegureid.
Eestis on andekus defineeritud järgmiselt: Andekus on indiviidi erakordne arengupotentsiaal, mis võib avalduda erinevas vanuses ning mille realiseerumiseks on vaja indiviidile sobivat arengukeskkonda, mis võimaldaks avalduda ja areneda indiviidi sünnipärastel eeldustel, toetaks tema loovust, teadmiste ja oskuste omandamist ning arengu tulemuse nähtavaks tegemist ühes või mitmes ühiskonna jaoks väärtuslikus valdkonnas (Sepp et al., 2024)
Andekad inimesed kasvavad keskkonnas, kus iga indiviidi tugevused ja huvid saavad võimaluse avalduda ning areneda. Annete avaldumist toetava keskkonna loomise kõrval hoolitseb andekuspedagoogika selle eest, et võimalus oma potentsiaali teostada oleks kõikidel lastel, sh ka neil, kelle võimekus mõnes valdkonnas osutub erakordselt kõrgeks, ületab üldhariduse piire või õppekava võimalusi.
Mis on andekas käitumine?
Teadlased on üksmeelel, et anded ei ole staatilised, vaid sõltuvad sellest, kui palju nende arengusse panustatakse. Anne, millega ei tegeleta, kuhtub. Potentsiaali saavutamises on väga oluline roll nii indiviidil endal (loovus, huvi, valmisolek pühenduda) kui toetaval keskkonnal (pere, kool, kaaslased) (vt joonis 1). Ühe mõjukama andekuse uurija Joseph Renzulli poolt kasutusele võetud termin andekas käitumine (gifted behaviour) suunabki andekust mõtestama kui käitumis- või tegutsemisviisi. Andekalt käituv indiviid on võimeline eesmärgile pühenduma, tulema toime keerukate olukordade ja eksimistega, suudab leida loovaid lahendusi. Andeka käitumise kontseptsiooni toetavad ka mitmed uurimused, milles on leitud, et andekus (eriti lapseeas) ilmneb tegutsemisviisis, mitte testitulemustes. Samuti on teadlased üksmeelel, et andekat käitumist on võimalik õppida ja arendada. Koolid saavad seda teha kohandades õppesisu, -protsessi ja -väljundeid õppijate tugevuste ja huvidega, pakkudes paindlikkust, valikuid ning väljakutseid. Seejuures kinnitavad uurimused, et andeka käitumise toetamine ehk andekuspedagoogika põhimõtteid järgiv õppimine on arendav kõikide õppijate jaoks, mitte ainult juhul, kui õppija on näidanud mõnes valdkonnas eakaaslastest kõrgemat võimekust.
Seega on andekuse mõistmine muutunud laiemaks ja kaasavamaks – iga laps saab õppida andekalt käituma. Igal lapsel on tema individuaalsed tugevused, mille avastamine ning rakendama õppimine on oluline, et ta saaks liikuda oma eesmärkide ja unistuste poole, ennast teostada. 
Joonis 1. Renzulli-Mönksi mitmefaktoriline andekuse mudel (Sepp, 2010).
Andekuspedagoogika SädeTERAs
SädeTERA eesmärgiks on luua õpikeskkond, mis toetaks kõikide õppijate õpimotivatsiooni ja arengut. Õppesisu, -meetodite ja -korralduse diferentseerimisel oleme aluseks võtnud tõenduspõhised õppe diferentseerimise mudelid (eelkõige Renzulli’ ja Reis’i Schoolwide Enrichment Model, aga ka Renzulli’ Multi Menu Model, Tomlinson jt Parallel Curriculum Model, Betts’i ja Kercher’i Autonomous Learner Model) ning kohandanud need Eesti haridussüsteemi vajadustega.
SädeTERAs rakendatakse kolmeastmelist andeka käitumise arengu toetamise süsteemi.
I aste. Kõikide õpilaste tugevuste toetamine igapäevase õppetegevuste diferentseerimise kaudu. Õppesse planeeritud projektitunnid, kus iga SädeTERA õpilane saab kord nädalas pühenduda isikliku huviga ja/või tugevusega seotud projektitööle. Sel moel on formaal- ja mitteformaalõpe iga õpilase jaoks kättesaadav ning orgaaniliselt lõimitud tavalise koolipäeva sisse.
II aste. Noppeõppe rühmatunnid. Sarnases ainevaldkonnas võimekad õpilased toimetavad koolipäeva sees kord nädalas eakaaslastest eraldi. Nii saavad õpilased, kelle jaoks on vajalikud ainevaldkondlikud teadmised juba omandatud, võimaluse harjutada koostöö- ja õpioskusi, kogeda pingutust ning ka tõelisi töövõite. Noppeõpe aitab muuta andeka õppija koolipäeva tähenduslikumaks, asendades tarbetu kordamise uute teadmiste õppimisega.
III aste. Individuaalne tugi. SädeTERA pakub individuaalset tuge (nt individuaalne õppekava, õppe kiirendamine, mentorlus) erakordse võimekusega õpilastele, kellele mingil põhjusel sobivat eakaaslaste rühma pakkuda ei ole või kellele rühmas töötamine ei sobi.
SädeTERA eesmärk on pakkuda kõikidele oma õpilastele võimalust avastada ning arendada oma tugevusi ja huvisid. Suurema valikuvabaduse ja võimetele vastava õppetegevuse võimaldamisega toetame oma õpilaste andeka käitumise arengut. Huvivaldkonnaga süviti tegeledes õpivad lapsed eesmärke seadma, keskenduma, pühenduma ning seostama edu saavutamist töökuse ning pingutamisega.
Loe lisaks:
Konksi, K., Taimalu, M. ja Täht, K. (2025). Supporting mathematical giftedness in pre-school and primary education: a systematic literature review. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 13(1), 64-93. https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.1.04
Põlda, Halliki; Kivikas, Merje (2024). Andekus ja topelt hariduslikud erivajadused. Häidkind, Pille; Soodla; Piret (Toim.). Erivajadustega õppijad Eesti haridussüsteemis: märkamine, hindamine ja õpetamine. (603−628). Tartu Ülikooli Kirjastus. https://doi.org/10.12697/erivajadustega_oppijad
Renzulli, J. S., & Reis, S. M. (2021). The three ring conception of giftedness: A change in direction from being gifted to the development of gifted behaviors. Conceptions of giftedness and talent, 335-355.
Renzulli, J. S., & Renzulli, S. R. (2010). The schoolwide enrichment model: A focus on student strengths and interests. Gifted Education International, 26(2-3), 140-156.
Sepp, V. (2010). Andekusest ja andekatest lastest. Tartu: Atlex.
Sepp, V., Heinla, E., Põlda, H., & Schank, R. (2024). Andekuse mõiste määratlus ja tunnused. Andepoliitika rakendamise tegevuskava esimese etapi raport Haridus- ja Teadusministeeriumile. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2024-06/Andekuse%20m%C3%B5iste.pdf.
MTÜ Eesti Talendikeskuse kodulehekülg: http://talendikeskus.ee/
Tartu Ülikooli teaduskooli kodulehekülg. https://www.teaduskool.ut.ee/et