Mis on andekus?
Andekuse mõistmist hariduses on mõjutanud peamiselt kaks paralleelselt kehtivat teoreetilist suunda, millest üks on orienteeritud eelkõige andekuse tuvastamisele (gifted child), teine annete arengu toetamisele (talent developmnent). Kaasaegses hariduses on mõjukas just teine suund, mis ütleb, et kõrged võimed on vaid potentsiaal, mille avaldumiseks ja saavutamiseks on vaja soodustavaid sisemisi (andekas käitumine) ja väliseid (keskkond) tegureid.
Eestis on andekus defineeritud järgmiselt: Andekus on indiviidi erakordne arengupotentsiaal, mis võib avalduda erinevas vanuses ning mille realiseerumiseks on vaja indiviidile sobivat arengukeskkonda, mis võimaldaks avalduda ja areneda indiviidi sünnipärastel eeldustel, toetaks tema loovust, teadmiste ja oskuste omandamist ning arengu tulemuse nähtavaks tegemist ühes või mitmes ühiskonna jaoks väärtuslikus valdkonnas (Sepp et al., 2024)
Andekas käitumine
Ühe mõjukama andekuse uurija Joseph Renzulli poolt kasutusele võetud termin andekas käitumine (gifted behaviour) viitab, et andekus ei ole pelgalt sünnipärane kõrge võimekus ühes või mitmes valdkonnas, vaid kombinatsioon üle keskmise võimetest, loovusest ja motivatsioonist (vt joonis 1). Mitmetes uurimustes on leitud, et lapseea andekus ilmnebki eelkõige tegutsemises ning seda saab märgata last vaadeldes ja temaga koos toimetades. Teadlased on üksmeelel, et andekat käitumist on võimalik õppida ja arendada. Koolid saavad seda teha kohandades õppesisu, -protsessi ja -väljundeid õppijate tugevuste ja huvidega, pakkudes paindlikkust, valikuid ning väljakutseid. Seejuures näitavad uurimused, et andeka käitumise toetamine ehk andekuspedagoogika põhimõtteid järgiv õppimine on arendav kõikide õppijate jaoks, mitte ainult juhul, kui õppija on näidanud mõnes valdkonnas eakaaslastest kõrgemat võimekust.
Seega on andekuse mõistmine muutunud laiemaks ja kaasavamaks – igal laps saab õppida andekalt käituma. Igal lapsel on tema individuaalsed tugevused, mille avastamine ning rakendama õppimine on oluline, et ta saaks liikuda oma eesmärkide ja unistuste poole, ennast teostada.
Joonis 1. Renzulli-Mönksi mitmefaktoriline andekuse mudel (Sepp, 2010).
Andekas õppija
Andekast õppijast saame rääkida juhul, kui õpilase tugevus mingis valdkonnas on eakaaslastega võrreldes erakordne, kui tavalise õppekava tegevused ei paku õpilasele piisavalt väljakutset ja/või õpitavad oskused-teadmised on juba omandatud. Et andekas õppija saaks koolis õppida ja areneda, vajab ta diferentseeritud õpet. Kooli roll andeka õppija arenguks vajaliku keskkonna loomisel on selgelt sõnastatud ka Eesti andeka õppija definitsioonis:
Andekas õppija on võrreldes sarnase kogemuse ja/või (haridus)keskkonnaga kaasõppijatega suurema jõudlusega, kõrgema võimete arenguga ja loovusega, erakordse arengupotentsiaaliga õppija. Andeka õppija õpimotivatsiooni ja igakülgse arengu toetamiseks ning tema potentsiaali realiseerumiseks on vaja rakendada kohandusi kas õppe sisus, -meetodites või -korralduses või mitmes korraga (Sepp et al., 2024).
Andekuse toetamine SädeTERAs
SädeTERA eesmärgiks on luua õpikeskkond, mis toetaks kõikide õppijate õpimotivatsiooni ja arengut. Õppesisu, -meetodite ja -korralduse diferentseerimisel oleme aluseks võtnud tõenduspõhised õppe diferentseerimise mudelid (eelkõige Renzulli’ ja Reis’i Schoolwide Enrichment Model, aga ka Renzulli’ Multi Menu Model, Tomlinson jt Parallel Curriculum Model, Betts’i ja Kercher’i Autonomous Learner Model) ning kohandanud need Eesti haridussüsteemi vajadustega.
SädeTERAs rakendatakse kolmeastmelist andekuse arengu toetamise süsteemi.
I aste. Kõikide õpilaste tugevuste toetamine igapäevase õppetegevuste diferentseerimise kaudu. Lisaks on õppesse planeeritud projektitunnid, kus iga SädeTERA õpilane saab kord nädalas pühenduda isikliku huviga ja/või tugevusega seotud projektitööle. Enda valitud projektiga süvitsi tegeledes õpivad lapsed eesmärke seadma, keskenduma, pühenduma ning seostama edu saavutamist töökuse ning pingutamisega. Seega kõik SädeTERA õpilased õpivad andekat käitumist.
II aste. Õpilased, kes on teatud ainevaldkondades ilmutanud eakaaslastega võrreldes kõrgemat võimekust ning vajavad arenguks õppekavast keerukamat õppetegevust, osalevad kord nädalas noppeõppetundides. Need tunnid annavad väärtusliku koostöövõimaluse sarnase huvi ja võimekusega õpilastele, pakkudes ainetundidega võrreldes edasijõudnud õppesisu ning arendades koostöö- ja õpioskusi. Noppetunnid toimuvad koolipäeva ajal tunniplaanijärgsete tundide asemel, nii saame muuta andeka õppija koolipäeva tähenduslikumaks ja väärtustame tema aega.
III aste. SädeTERA pakub individuaalset tuge (nt individuaalne õppekava, õppe kiirendamine, mentorlus) erakordse võimekusega õpilastele, kellele mingil põhjusel sobivat eakaaslaste rühma pakkuda ei ole või kellele rühmas töötamine ei sobi.
SädeTERA eesmärk on pakkuda kõikidele oma õpilastele võimalust avastada ning arendada oma tugevusi ja huvisid. Suurema valikuvabaduse ja võimetele vastava õppetegevuse võimaldamisega toetame oma õpilaste andeka käitumise arengut. Huvivaldkonnaga süviti tegeledes õpivad lapsed eesmärke seadma, keskenduma, pühenduma ning seostama edu saavutamist töökuse ning pingutamisega.
Loe lisaks:
Põlda, Halliki; Kivikas, Merje (2024). Andekus ja topelt hariduslikud erivajadused. Häidkind, Pille; Soodla; Piret (Toim.). Erivajadustega õppijad Eesti haridussüsteemis: märkamine, hindamine ja õpetamine. (603−628). Tartu Ülikooli Kirjastus. https://doi.org/10.12697/erivajadustega_oppijad
Renzulli, J. S., & Reis, S. M. (2021). The three ring conception of giftedness: A change in direction from being gifted to the development of gifted behaviors. Conceptions of giftedness and talent, 335-355.
Renzulli, J. S., & Renzulli, S. R. (2010). The schoolwide enrichment model: A focus on student strengths and interests. Gifted Education International, 26(2-3), 140-156.
Sepp, V. (2010). Andekusest ja andekatest lastest. Tartu: Atlex.
Sepp, V., Heinla, E., Põlda, H., & Schank, R. (2024). Andekuse mõiste määratlus ja tunnused. Andepoliitika rakendamise tegevuskava esimese etapi raport Haridus- ja Teadusministeeriumile. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2024-06/Andekuse%20m%C3%B5iste.pdf.
MTÜ Eesti Talendikeskuse kodulehekülg: http://talendikeskus.ee/
Tartu Ülikooli teaduskooli kodulehekülg. https://www.teaduskool.ut.ee/et