Õppesisu ja -korraldus

Tunniplaan
Tunniplaan on leitav siit.

Konsultatsioonid ning järele- ja ümbervastamine
Konsultatsioonid toimuvad eelneval kokkuleppel õpetajatega. Järele- ja ümbervastamine toimub reeglina ühistes järele- ja ümbervastamise tundides (reedeti 4. tund), kuhu tuleb õpilasel eelnevalt registreeruda (kooskõlastades vastamise eelnevalt aineõpetajaga).

 Tagasisidestamine ja hindamine
Õppe jooksval tagasisidestamisel ja hindamisel kasutatakse eristavat (0-100%) ja mitteeristavat (arvestatud/mittearvestatud) hindamist. Kokkuvõtlikul hindamisel:

Kursusehinne
* Iga kursust hinnatakse kursusehindega (0-100%, arvestatud/mittearvestatud), kus 90–100% vastab hindele “5”, 75–89% hindele „4”, 50–74% hindele „3”, 20–49% hindele „2” ning 0–19% hindele „1”.
* Kursusehinne on kursuse läbimise järel õpitulemuste saavutatust kajastav kokkuvõttev hinne ja see pannakse välja aineõpetaja koostatud hindamisjuhendi alusel hiljemalt kooli aastaplaanis kokkulepitud ajaks.
* Kursusehinne ei pea olema jooksvate tulemuste aritmeetiline keskmine.

Kooliastmehinne
* G3 (ehk 12. klassi) õpilasele pannakse kooliastmehinded (“1”-”5”) välja G1-G3 (ehk 10.-12. klassi) kursusehinnete alusel. Kooliastmehinne ei pea olema kursusehinnete aritmeetiline keskmine. Kooliastmehinde väljapanemisel võib õpetaja arvestada ka õpilase individuaalset arengut. Kooliastmehinded pannakse välja hiljemalt enne eksamiperioodi algust kooli aastaplaanis kokkulepitud ajaks.
* G1 (ehk 10. klassi) ja G2 (ehk 11. klassi) õpilasele pannakse kooliastmehinne välja juhul, kui kõik selle ainekursused on läbitud.
* Riiklikult ettenähtud kohustuslike kursuste ja kooli poolt ettenähtud kohustuslike kursuste põhjal pannakse üldjuhul välja üks aine kooliastmehinne viiepallisüsteemis.
* Ülekooliliste valikkursuste põhjal pannakse üldjuhul välja üks aine kooliastmehinne “arvestatud” või “mittearvestatud”.

Kooli õppekava
Õppekavaga on võimalik tutvuda siin.

Valikained
Õpilane saab gümnaasiumi jooksul valida kokku 8 erinevat valikainet: G1 klassis 2, G2 klassis 4 ja G3 klassis 2 valikainet. 2025/2026. õppeaastal oli õppijal võimalus valida järgmisi valikaineid: “3D modelleerimine”, “Elektrotehnika”, “Fotofoonika”, “Jaapani ajalugu”, “TeamHack: koostöö tuleviku meeskonnas”, “Kunstipraktikad”, “Meediaõpetus”, “Portugali keel ja kultuur”, “Sissejuhatus lennundusse”, “Sissejuhatus inseneeriasse”, “Teadus-, fantaasia- ja ulmekirjanduse illustratsioon”, “Visuaalse brändi loomine”, “Rahvusvaheline projektijuhtimine”, “Rahatarkus”, “Programmeerimine”, “Lühifilmid”, “Kokkamine ja küpsetamine”, “Jaapani keel ja kultuur”, “Inimeseks olemine”, “Erakordne meditsiin”, “Droonidest 3D mudeliks”. Igal õppeaastal kaardistame õpilaste huve ja ootusi, et kujundada ja täiendada valikkursuste pakett vastavalt tegelikele vajadustele.  

Õpilaste mentorlus
Õpilaste mentorlusprogramm on Aristotelese voorusõpetusest inspireeritud inimlikku õnne (kr k eudaimonia) sihiks seadev mudel. Kuue kursuse jooksul läbivad õpilased mentori toel filosoofiliselt, psühholoogiliselt ning pedagoogiliselt läbitunnetatud programmi, mille eesmärgiks on toetada noort inimeseks kasvamise teekonnal. Kuue mentorluskursuse sisu võib mõtteliselt piiritleda kolme temaatilise küsimusega:
G1: Kes ma olen õppijana, aga eeskätt inimesena?
G2: Kuidas ma elan teiste seas?
G3: Kuhu ma liigun ja mille eest vastutan?

Koolieksam
Kooli- ehk küpsuseksam on meie kooli viis mõtestada õpilase arengut kogu gümnaasiumitee jooksul. Eksami eesmärk on hinnata ja toetada mentorluskursuste käigus omandatud pädevuste, eluliste oskuste ning iseseisvuse arengut ehk seda, kuivõrd on õppija valmis vastutustundlikult ja teadlikult astuma järgmisse eluetappi, olgu selleks õpingud, töö või mõni muu väljakutse.

Küpsuseksam koosneb kolmest osast:
1. Külalisloengute analüüsid – kuni 48 punkti
2. Väljakutsed – kuni 30 punkti
3. Suuline arvestus – kuni 22 punkti

1. Külalisloengute analüüsid 
* Igas semestris toimub vähemalt kaks külalisloengut.
*** 2025/2026. õppeaastal on külalisloengu andnud Janar Holm, Kersti Kaljulaid, Kristi Mumm, Mario Truu, Jakob Vares ja Kristjan-Julius Laak.
* Õpilane analüüsib kolme gümnaasiumiaasta jooksul vähemalt 12 külalisloengut (igaüks kuni 4 punkti).
* Analüüs esitatakse kirjalikult, lähtudes kooli analüüsivormist.

2. Väljakutsed
* Kokku sooritab õpilane gümnaasiumi jooksul kolm erinevat väljakutset: üks külastus (nt ettevõte, organisatsioon, kultuurisündmus), üks tegemine (nt projekt, vabatahtlik tegevus, osalemine ürituse korraldamisel) ja üks esinemine (nt ettekande pidamine).
* Iga väljakutse kohta koostab õpilane kirjaliku analüüsi vastavalt etteantud juhendile ning esitleb tööd õppeaasta lõpus mentortunnis.
* Iga väljakutse annab maksimaalselt 10 punkti.
* Igal õppeaastal tuleb sooritada vähemalt üks väljakutse. Väljakutseid on võimalik sooritada ka ette, kuid seda kokkuleppel mentoriga.
* Väljakutse teema ja üldisem sisu tuleb eelnevalt kooskõlastada mentoriga.

3. Suuline arvestus
* Toimub viimasel ehk G3 õppeaastal.
* Eksamipiletid on koostatud kolme õppeaasta mentorlusteemade põhjal.
* G3 lõpus pääseb suulisele arvestusele õpilane, kes on:
– analüüsinud 12 külalisloengut, millest iga analüüs saanud vähemalt 2 punkti;
– sooritanud kõik 3 väljakutset, esitanud nende analüüsid ja neid esitlenud, igaüks on saanud vähemalt 5 punkti;
– osalenud küpsuseksami ettevalmistuse seminaril.

Õpilasfirma
Gümnaasiumis kohustusliku uurimistöö ja praktilise töö raames osalevad kõik õpilased õpilasfirma programmis, mida võib käsitleda kui mentorluses sõnastatud väärtuste teatavat praktilist väljendust. Programmi käigus kavandavad ja viivad õppijad ellu oma ettevõtmisi, õpivad meeskonnas tegutsema, tegema valikuid ja langetama otsuseid ning hindama nende mõju. Reaalses ettevõtluskeskkonnas tegutsemine aitab mõista, kuidas teadmised, loovus ja eetilised valikud avalduvad elulises kontekstis. Õpilasfirma programmis osaletakse G2 klassis ja see põhineb Junior Achievement Eesti õppeprogrammil.

 Formaal- ja mitteformaalõppe lõiming
Taotluse alusel võib kool (valik)kursusena arvestada õpilase osalemist mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses. Kool arvestab õpingute osana õpilase osalemist huvikoolis (nt õpingud muusikakoolis, kunstikoolis vm) või mõnes muus koolivälises õppetegevuses, kui õpilase vanem esitab õppejuhile taotluse (kooli poolt määratud ajaks), milles on asendatav kooli õppeaine, asutuse/organisatsiooni nimi, juhendaja ja tema kontaktandmed ning kursuse/aine/õppetöö nimi, toimumise aeg, õpingute maht ja lühikirjeldus ning taotletavad õpitulemused. Taotlust hindab õppejuht, kaasates vajadusel aineõpetaja(d). Kool arvestab õpilase õppimist mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses koolis õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratud õpitulemusi. Arvestamise korral tuleb huvikooli vmt esindajal esitada õppeaasta teise semestri lõpuks hinneteleht/tõend/tunnistus õpilase õppetegevuses osalemise/õppetulemuste kohta.